Maha sadanud lumega panime üles lindude söögimaja ning pakkusime neile talviseks söötmiseks sobivaid seemneid. Linnukesed avastasid päris kiiresti söögikoha ning 'jutud' liikusid kiiresti edasi. Mõne ajapärast oli neid kohal juba nii palju , et kahe käe sõrmedest jääb väheks.
Eelmisel kevadel me alustasime sellise vahva lindude loendusega et , vanem poeg Markus tegi paberile tabeli ning sinna kirjutasime üles milliseid lindusid me oma kodu ümbruses nägime. Suvel jäi see soiku ja polnud ju linnud nii kergelt enam nähtavad ka lehtede ja rohu vahelt. Nüüd aga võeti jälle uus paber (vana on kadunud) ja hakkasime jälle märkima oma sulelisi külalisi.
Linnusöögimaja paistab köögi akendest ning köögis on meil binokkel alati valmis kui mõni uus suleline tuleb , et teda siis uurida ja puurida. Mõnepäeva jooksul on siis nähtud meil põhjatihane, rasvatihane, sinitihane, pasknäär, musträstas ja hall rästas, metsvint, talvike, uudistamas käis roherähn ja suur-kirju rähn. Tänane avastus oli siis talvike, neid oli kohe terve parv eriti ületee põllul kus vili maha jäi. Paar päeva tagasi proovisin teha mõned pildid meie kõige sagedastest sulelistest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar