Sünnipäeva laps

Venna tütrel oli 1. sünnipäev. Pidu toimus  Kriipsujuku mängumaal, meie olime seal esmakordselt - kui välja arvata, et kunagi  ammmmu oli seal toidupood ning väikese lapsena ma seal siiski käisin :D. Mängutoas aga mitte, lastele seal aga meeldis. Mul on poisid  11a,9a ja 2a  ning kõik nad leidsin seal omale tegevust, mis aga ei ole lihtne, seega julgen tegijaid kiita vahva koha eest! Väikesest sünnipäevalisest ning külalistest  tegin  ikka mõned pildid ka .

Teletorni ekskursioon

Postitan nüüd juba varsti kuuaega tagasi  toimunud ekskursiooni kohta. Käisin vanema poja klassi ekskursiooniga kaasas Tallinna teletornis. Raekoja platsile tegime ka tiiru peale, avatud oli seal siis jõuluturg. Raekojas tehti meile ka väike tutvustus :)

Sulelised külalised

Maha sadanud lumega panime üles lindude söögimaja ning pakkusime neile talviseks söötmiseks sobivaid seemneid. Linnukesed avastasid päris kiiresti söögikoha ning 'jutud' liikusid kiiresti edasi. Mõne ajapärast oli neid kohal juba nii palju , et kahe käe sõrmedest jääb väheks.

Eelmisel kevadel me alustasime  sellise vahva lindude loendusega et , vanem poeg Markus tegi  paberile  tabeli ning sinna kirjutasime üles milliseid lindusid me oma kodu ümbruses  nägime. Suvel jäi see soiku ja polnud  ju linnud nii kergelt enam nähtavad ka lehtede ja rohu vahelt. Nüüd aga võeti jälle uus paber (vana on kadunud) ja hakkasime jälle märkima oma sulelisi külalisi.

Linnusöögimaja paistab köögi akendest ning köögis on meil binokkel alati valmis kui mõni uus suleline tuleb , et teda siis uurida ja puurida. Mõnepäeva jooksul on siis  nähtud meil  põhjatihane, rasvatihane, sinitihane, pasknäär, musträstas ja hall rästas, metsvint, talvike, uudistamas käis roherähn ja suur-kirju rähn. Tänane avastus oli siis talvike, neid oli kohe terve parv eriti ületee põllul kus vili maha jäi. Paar päeva tagasi proovisin  teha mõned pildid  meie kõige sagedastest sulelistest.

Meie lemmikloomad

Kevadel, kui koeral karvaajamise aeg oli , kammisin meie suure  kaukaaslase ära ning sain terve kotitäie  villa. Loomulikult ei raatsinud ma seda ju ära visata ning hakkasin uurima mida sellega teha. Otsin nüüd kes selle meile villaks ära ketraks, ilmselt siis 50% lambavillaga segamini. Pidavat ju koeravill väga soe olema ning talv ju ometigi käes juba. 
Tõin paar päeva tagasi selle koti  koos villaga tuppa ning panin  nurka, kui aga kass tuppa tuli  läks ta päris pööraseks, läks peapidi kotti , nühkis ja püherdas ning sakutas karvu hammaste vahel. Väga naljakas oli vaadata seda ,teades veel ,et  meie koer kassidele eriti armu ei anna. Kassil vist oli  mingi salajane sümpaatia - ei pääsend ju muidu koerani aga nüüd siis toodi pool tema kasukast tuppa :)
Igatahes  pesin selle villa nüüd ära  sooja vee ja villa šampooniga ning nüüd kuivab vannitoa põrandal.